Mind on alati paelunud ruumikujundajana ja disainerina superjahtide eksklusiivsed interjöörid. Jahte on palju ja nende kasutusalad väga erinevad. Olen näinud jahte, mis kas disainitud kuulsate moeloojate poolt või nende omandis, mis on fassaadilt värvitud kuldseks ja lugenud, kus interjööriviimistlusena on kasutatud naturaalsest ussinahast tapeetideni.
Erinev eelmistest ekstravagantsustest on naval-disaineri Bernt Lindquisti loomingul Diva 35, mis sündis Alfa Yacht Productionis Eestimaal, hoopis teine sihtgrupp ja otstarve. Diva 35 interjööri ja disaini võiks iseloomustada üheselt öeldes VOOLAV. Mängib suurt rolli läbimõeldud planeering, ergonoomilisus ja vormid. Oli võimalus piiluda isiklikult Diva 35 sisemusse ja võiks öelda, et esimese 3 sekundi jooksul tuligi kohe pähe sõna FUNKTSIONAALNE nii nagu ma eelpool mainisin. Käega katsudes on craftsmenship super ja Kaleviga arutledes sain kinnitust sellele, et Eestit hinnatakse kõrgelt konservatiivses Skandinaavias jahiehituses.
Kui Anni Hartikainen TTÜ Kolledzist Kuressaarest palus mind esitlema ruumikujundajana põhitõdesid väikeste-ruumide nö avaraks ja funktsionaalseks tegemisel, siis mingi hetk kui mõtlema hakkasin sellele kontseptsioonile, tuli peale tohutu hirm, et see, mis puudutab väikelaeva interjööri ja selle siseruumi on hoopis midagi muud. Selleks on vaja teada kõigepealt mis on jaht ja mis otstarve tal on jne. Ühesõnaga olingi loobumas, kuid võtsin südame rindu ja suutsin nö sisekujundaja vaatevinklist mõningad näited tuua, kuidas ja millele tähelepanu pöörata väikese ruumi kujundamisel. Siinkohal julgen väita, et laeva disainer-sisekujundaja on juba spetsialiseerumine omaette, mis on minu enda jaoks vägagi huvitav teema. Olen alati uskunud seda, et küsida tuleb nõu targalt (inglise keeles on hea väljend right to the source), seega avanes mul võimalus küsida just nimelt oma ala profilt Kalev Kaalult:
Kalev Kaal
Kaheksa aastaselt purjetamisega esmaselt tuvust teinud ja aktiivselt purjetanud kuni 20 eluaastani millest viimased N.Liidu noortekoondises klassis 470.
Jahiehitusega on kokkupuutunud viimased 20 aastat ja täna juhtimas Rootsi kapitalil põhinevat jahiehitusfirmat Alfa Yacht Production.
Millised on jahi eri-tüübid ja nende erinevad otstarbed? Nende märksõnad ruumikujundamisel?
Kasutusotstarbelt võib kõik jahid jagada laias laastus kolme kategooriasse: võistlusjahid e. racerid, poolvõistlusjahid e. cruiser-racerid ja lõbusõidu jahid e. cruiserid.
Võistlusjahtidel interjöör selle sõna tavapärases mõistes puudub. Igal detailil nende jahtide sisemuses on väga kindel mõte- viia jahti võimalikult kiiresti edasi. Mida kergem ja jäigem on jaht , seda kiiremini ta liigub. Selle nimel on paljudel tipp võistlusjahtidel loobutud isegi kajutite sisepindade värvimisest.
Lõbusõidu jahid e. cruiserid nagu nimigi ütleb on mõeldud eelkõige mugavaks vabaaja veetmiseks. Nende interjööris on märksõnadeks mugavus, ilu, turvalisus. Nendes jahtides ei ole jahi kaal ja kiirus esmatähtsad, seetõttu on nad oma kerekujult ruumikad nende interjöörides kasutatakse ohtralt puitu ning vinüül või kunstnahast viimistluspaneele. Kajutite kujundus on selline, et oleks võimalikult mugavalt erinevaid asju paigutada, mahukd kapid ja riiulid. Reeglina on nendes jahtides hästi varustatud köögiplokk (praeahjuga pliidid, mahukad külmikud). Mugavad ja hästivarustatud WC-duśśiruumid.
Poolvõistlusjahid e. cruiser-racerid on kahe eelpool kirjeldatud tüübi vahepealne. On suhteliselt kiired ja elementaarsete mugavustega.
Nendega võib sõita kiiresti klubivõistlustel ja suhteliselt mugavalt sõpradega aega veeta. Seal on ruumikujundustes ja materjalides mindud pidevalt kompromissile cruisimiseks vajaliku mugavuse ja võistlemiseks vajaliku lihtsuse vahel.
Edaspidi räägime peamiselt cruiseritest kuna siin on sisekujundajal kõige vabamad käed. Vähem cruiser-raceritest. Võistlusjahtidest pole disaineri vaatevinklist üldse mõtet rääkida.
Millised läbivad kontseptsiooni trendid täna jahi interjööris läbi jooksevad? Kas klassika tumesinine,valge värv, mahagon puit, tiigipuu ?
Tänase jahi interjööri peamised trendid on sirged jooned ja kandilised vormid. See on muutunud juba niivõrd valdavaks, et tekitab tülgastust.
Tundub nagu oleks enamus jahte maailmas ühe disaineri looming. Ma olen kindel, et lähiajal peab midagi muutuma. Ma ei usu, et nii igavaid jahte oleks võimalik veel kaua müüa. Oma osa mängib selles kindlasti ka buumiaeg, sest siis polnud vaja mõelda milline jaht välja näeb. Peaasi et veepeal püsib, nagunii osteti kõik ära. Seda värskemalt mõjuvad need tehased, kes on vaeva näinud omanäoliste ja massist selgelt erinevate jahtide tootmisega. Häid näietid on nii odavate kui kallite jahtide tootjatelt. Kuid samas tuleks hoiduda ka minemast väga ekstreemi.
Materjalide valikul on asi õnneks vaheldusrikkam. Mahagon ja tiik ning sinine istmekate on klassika. See on alati kindlapeale minek, mõjub nagu hea inglise ülikond. Kuid õnneks leidub palju tehaseid, kes eksperimenteerivad ja sealjuures edukalt uute toonide ja pinnakatetega. Viimase aja trendiks on kujunemas hele sisu. Hele puit, heledad istmekatted, rohkelt aknaid ja luuke, et valgust tuppa lasta. Tänu LED tehnoloogia plahvatuslikule arengule on valguslahendused jahtide interjööris saavutanud seninägematu mitmekesisuse.
Materjale mida kasutatakse väikelaeva interjööris?
Siin tuleks kõigepealt Euroopas toodetud jahte liigitada geograafilise eripära järgi. Täpsustuseks kohe, et siin räägime eelkõige cruiseritest. Skandinaavialik ehitusstiil ja lõuna euroopa ehitusstiil.
Skandinaavia- lühike suvi, karm kliima, töökad inimesed. Siinsed jahid on hästi vastupidavad, interjõõris kasutatakse rohkelt puitu. Ehitusstiil ja materjalid on konservatiivsemad (mahagon, tiik…) Inimestel on aega oma jahiga tegeleda ja tema eest hoolitseda. Kuna jahid peavad enamus aastast taluma niisket ja jahedat kliimat peavad sisustus materjalid olema hästi kvaliteetsed. Spetsiaalsed veekindlad vineerid, väga vastupidavad lakid. Reeglina kõik jahid on varustatud küttesüsteemidega.
Lõuna euroopa – kogu aasta on suvi, kõrvetav päike ja UV kiirgus, hästi soolane vesi. Sealsetes jahtides kasutatakse rohkelt plastikust sisemooduleid. Puitu palju vähem. Palju sünteetilisi materjale, mida on lihtne puhastada. Heledad toonid sisustuses, rohkelt aknaid ja luuke, et kajuteid saaks jahutada. Suuremates jahtides konditsioneerid. Sealsetel jahtidel tiik tekikatet praktiliselt üldse ei kasutata, kuna päike ja soolane vesi hävitaks isegi sellise vastupidava puidu väga kiiresti, samas kui põhja-euroopas on tiik tekikate väga tavaline.
Kui palju täna euroopas üldse kasutatakse erialast sisekujundaja nõu jahi interjööris ja kontseptsiooni loomisel?
Skandinaavias ja ka eestis hakatakse sisekujundusele järjest rohkem tähelepanu pöörama. Ajalooliselt on skandinaavia jahiehitusstiil väga konservatiivne. Lõuna euroopa on disainis olnud palju edumeelsem. Viimasel ajal on tunda, et ka skandinaavia tehased on hakanud muutuma pisut uuenduslikumaks kuid samas ka skandinaavia ostja on suht konservatiivne.
Igal tehasel on mõistagi oma käekiri, omad elemendid, millega teda kohe eemalt ära tunneb. Reeglina läbib see tervet jahiseeriat, alates väiksematest kuni suurteni. See on ka väga oluline toote identiteedi tekitamisel.
Mida rohkem olulisemaks muutub massist eristumine , seda olulisemaks muutub disaineri/sisekujundaja roll. Võidab see, kes seda kiiremini mõistab.
Mäletan, väidet sinult, et Eesti on väga hinnatud skandinaavias jahiehituses?
Eesti jahiehitus on skandinaavias väga hinnas. Kuna skandinaavias toodetud jahtides on rohkelt keerulist puitmööblit nõuab see jahiehitajatelt suuri oskusi. Ja eestis on neid, kes seda tööd oskavad. See sobib ka eestlase rahuliku loomusega vaikselt ja rahulikult keerulisi asju nikerdada. Sellpärast lõuna eurooplased ei olegi nii tuntud puitmööbli valmistajad, et neil lihtsalt ei ole kannatust. Samas on eestis sajandite pikkused laevaehitus kogemused, mida nõukogude aeg ei ole õnneks suutnud täielikult välja juurida.
Veel üks väga oluline põhjus, miks Eesti jahiehitajaid just rootsis väga kõrgelt hinnatakse on see, et sõja ajal põgenes rootsi suurel hulgal rannarahvast , kes viisid endaga kaasa laevaehitustraditsioonid. Üks rootsi maailmakuulus kaatritehas Storebro asutati just eestist põgenenud laevaehitajate poolt. Storebro kaatritel on kaatriaailmas samasugune kuulsus nagu Rolls-Royce automaailmas. Ka praegused Eesti jahiehitajad hoiavad Eesti mainet väga kõrgel. Siin toodetakse lisaks omatoodangule ka mitmeid kuulsaid rootsi ja soome jahimudeleid ning tundub, et see trend, tuua skandinaavia jahiehitust rohkem eestisse, on jätkuv. Põhjus on lihtne, väga hea kvaliteet hea hinnaga.
http://www.bavariasverige.se/
Tags: boat builders, Diva 35, Fabola Yachts, jaht, yachts
Posted in Artiklid, Intervjuud |